Avatud juurdepääs teadusinfole
Tänapäevased teadusuuringud rajanevad teaduslikul dialoogil ja edenevad toetudes varasematele tulemustele.
Avatud juurdepääs, AJ (Open Access, OA) on teadusinformatsiooni avaldamise vorm, mis võimaldab piiranguteta juurdepääsu teadusinformatsioonile.
Liikumine avatud juurdepääsu poole on ülemaailmne suundumus. Teadusajakirjade avatud juurdepääsu algatus ja mõisted määratleti juba 2002. aastal Budapest Open Access Initiative deklaratsiooniga.
Avatud juurdepääsu ja avatud teaduse (Open Science) ideed lähtuvad avaliku hüve põhimõttest. Kuna suur osa teadustegevusest toimub avaliku sektori rahastamisel, peaksid selle tulemused − teaduspublikatsioonid ja teadusandmed − olema internetis kõigile tasuta ja piiranguteta kättesaadavad nii lugemiseks, kasutamiseks, viitamiseks, allalaadimiseks, kopeerimiseks kui ka levitamiseks. Avatud teadus hõlmab ka avatud lähtekoodiga tarkvara, avatud metodoloogia (info teadusuuringute meetodite, vahendite ja analüüsi kohta) ning avatud eelretsenseerimise kasutamist.
Teadusinfo avalikustamisel tuleb arvestada publitseerimise tingimustega ning järgida eetika, konfidentsiaalsuse ja intellektuaalomandi kaitse aspekte.
Avatud juurdepääs teadusväljaannetele ja -andmetele võimaldab suurendada teadustöö tõhusust, läbipaistvust ja kvaliteeti ning väldib dubleerimist. Teadustulemuste parem nähtavus aitab kaasa teadusasutuste ja teadlaste koostöövõimalustele ja tuntusele.
Avatud juurdepääs aitab kiirendada innovatsiooni, kaasata kodanikke ja ühiskonda.
Avatud teaduse põhimõtted on heaks kiidetud Euroopa Liidu tasandil, liikmesriikides koostatakse alusdokumente riiklike põhimõtete ja soovituste kujundamiseks.
Euroopa Komisjoni alusdokumendid, juhised, sündmuste ja uudiste info asuvad: Open Science-Open access-European Open Science Cloud-Open Science Policy Platform veebilehtedel.
Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi selgitav kokkuvõte avatud juurdepääsu põhimõtete ja rakendamise, k.a Horisont 2020 kohta: Background Note on Open Access to Scientific Publications and Open Research Data (Brussels, July 2016, pdf)
Eesti toetab avatud juurdepääsu poliitikate ühtlustamist Euroopa Liidus. Avatud teaduse ja hea teadustava põhimõtete väljatöötamist Eestis koordineerib Eesti Teadusagentuur (ETAg). See hõlmab ka selgete reeglite kehtestamist rahastusmeetmetes, mis nõuavad avatud juurdepääsu avaliku rahastuse eest saadud uurimistöö tulemustele ja teadusandmetele.
ETAg haldab ja arendab Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS), mis koondab infot teadusasutuste, teadlaste, teadusprojektide ning teadustegevuse tulemuste kohta ning on kujunenud Eesti keskseks teaduspublikatsioonide portaaliks. 2013. aastast kehtib nõue, et teaduse konkurentsipõhiste uurimistoetuste tulemusel valminud publikatsioonide terviktekstid tehakse ETIS-es vabalt kättesaadavaks, kui publitseerimise, autoriõiguse või intellektuaalomandi kaitsmise tingimused ei sätesta teisiti.
ETAg-is analüüsitakse ka avatud juurdepääsuga publikatsioonide osakaalu ETIS-es, teadusandmete avaldamise statistikat ja selle mõju (Eesti Teadusagentuuri arengukava 2020).
ETAg-i avatud teaduse ekspertkomisjon on koostanud dokumendi "Avatud teadus Eestis", kus käsitletakse avatud juurdepääsu teaduspublikatsioonidele ja -andmetele ning sõnastatakse Eesti strateegilised eesmärgid aastani 2020.
- Avatud teadus Eestis: Eesti Teadusagentuuri avatud teaduse ekspertkomisjoni põhimõtted ja soovitused riikliku poliitika kujundamiseks (juuni, 2016; pdf)
Vt lisaks SA Eesti Teadusagentuuri Avatud teadus veebilehelt.
Eesti riiklik Open Access kontaktpunkt (National Open Access Desk) on 2009. aastast Tartu Ülikooli Raamatukogu
TTÜ Raamatukogu seminari "Avatud teaduse poole" (29.10.2015) ettekanne:
Lisainfo: Kai Kalvik, Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu, erialainfo talitus, tel 620 3567, kai.kalvik@taltech.ee